Nonii.. Saage tuttavaks plaadiga mis
mind käekõrval industriali juurest [sisesta-alažanr-siia]core-muusikaga tutvuma viis.
Täpselt see teekond enam meeles ei ole kuid pärast ühekordset
kuulamist olin kõrvuni armunud;
sügavaile ja värvilistele
süntesaatorihelimaastikele on vastukaaluks toodud ust kraapiv
kitarritoon ja aknaid lõhkuv blast-beat, kaootilisi müravalanguid
tasakaalutavad tabavad meloodiad mis isegi pärast kolmekümneseitsmendat
kuulamist tükiks ajaks kummitama jäävad. Kõige muljetavaldavam
selle plaadi juures on fakt, et padueklektilisusest olenemata on
jäädud maitsekuse piiridesse.
Ainus nurisemiskoht on selle plaadi puhul produktsioon (2008 ilmunud „Board Up The House“ puhul seda probleemi ei ole*); tundub nagu oleks proovitud albumit võimalikult valjuks miksida, nagu upuks osa dünaamikast ülekompressiooni, samas läheks teisiti ilmselt osa iseloomulikku toorest agressiivsust kaduma*.
Ainus nurisemiskoht on selle plaadi puhul produktsioon (2008 ilmunud „Board Up The House“ puhul seda probleemi ei ole*); tundub nagu oleks proovitud albumit võimalikult valjuks miksida, nagu upuks osa dünaamikast ülekompressiooni, samas läheks teisiti ilmselt osa iseloomulikku toorest agressiivsust kaduma*.
Nagu alati, saate plaadikaanele
klikkides ka ise kõrva peale heita (antud juhul linkisin bändi kogu
diskograafia-olen laisk ja ei viitsi üksikut plaati ise üles
laadida)!
* - Kuigi varem juba mainitud 2008.dal ilmunud Board Up The House on ka väga hea plaat, olen ma siiski hakanud eelistama GT vanemat kraami - BUTH kõlab lihtsalt oluliselt küpsemalt, taltsamalt ning produktsiooni osas astuti suur samm edasi (salvestatud ja miksitud koos Kurt Ballouga Godcity stuudios).
